enpt-pttt
November 26, 2019 2:00 AM

MI HALO ABERTURA BA KURSU FALSIFIKASAUN DOKUMENTUS

image_pdfimage_print

Dili-Ministru Interior DR. Longuinhos Monteiro abertura atividades treinamentu Servisu Migrasaun ne’ebé ho nia tema “Document Examination” atividades ne`e halao iha Timor Plaza (TP). Treinamentu ne’e fó husi Governu Australia, iha Loron Quarta-Feira, 29-04-2015, fatin Timor Plaza.
iha oportunidade ida ne’e Ministru Interior DR. Longuinhos Monteiro hatete katak, semináriu loron ohin nian ne’e espesifiku tebes ba iha material Servisu Migrasaun nian entermus atu kontrola fiskaliza estatutu sira ne’ebé maka iha Timor Leste, tantu mai husi turista, mai ho estatutu estadu espesial tantu servisu koorpora ho ita ninia institusões Governu no mós dala ruma bele liu husi seluk, ida ne’e hanesan kna’ar ida ne’ebé maka fasil, para depois atu oinsa Servisu Migrasaun (SM), hamutuk ho komponente fiskalizadores sira seluk hanesan, Alfandega, servisu sira husi Fronteira, polisia rasik, Karantina oinsa atu bele hala’o sira nia servisu hamutuk iha fatin ida deit, atu nune’e bele fiskaliza atividades ne’ebé tutela hodi responsabiliza ida-idak nia, hanesan ita hatene katak, ita iha fronteira ita servisu iha uma mahon ida deit maibe dala barak servisu estadu ninia mak obriga ita, hodi tau hamutuk, no entre servisu estadu tenki ser iha entende malu, mai ho ida-idak nia servisu no responsabilidade atu nune’e ita bele fó garantia masimu ba kestões ne’ebé maka partinente ho seguransa interna estadu ninia, no ida ne’e maka sai hanesan materia ba esforsu seminariu ohin ninia ne’ebé Governu Ausrtalia bele fornese, no sei hala’o mós fiskalizasões trabalhu de casas ne’ebé maka relasiona ho pratikas fiskalizaões estranjeirus no pakote ne’e mós sira sei ba fiskaliza direitamente, oinsa maka atendementu tama ema ninia iha Aeroportu, no iha idea ida ne’ebé maka diak hanesan oinsa iha sirkunizasaun trabalho entre servisu estadu ninia.
Objetivu husi semináriu ida ne’e, iha ida deit maka oinsa estadu liu husi nia mekanizmu hotu-hotu, instrumentu hotu-hotu bele fó kontrola diak liu tan ba estadu seguransa atividade interna ninia”.hatete Ministru Interior DR. Longuinhos Monteiro.

Iha Diskursu Ambassador Australia ninia hatete katak, iha momentu ou mundo globalizasaun ida agora ne’e seguransa nasional la hases a’an husi seguransa fronteira no agora ne’e mais ou menus ema bilões atus rua tolu nulu maka hakarak atu liu husi fronteira hodi ba nasaun seluk, iha ne’e mais ou menus porsentu tolu husi populasaun mundu nia no barak liu maka husi populasaun Brazil nia, iha indernitu global ida ne’e kriminizadu no intreinizasaun sai hanesan ida ne’ebé maka kontinua a’as, tanba ne’e maka nasaun sira presiza servisu hamutuk atu nune’e bele dezenvolve solusaun iha regional no internasional atu nune’e kombate rede krime komplexu, krime ne’ebé maka organizadu entre nasaun fó todan ne’ebé signifikante tebes ba governu sira, no foin dadauk iha Australia fó hatene kada tinan ba krime organizadu infrentasaun maka bilões sanulu no sanulu resin lima.
Hanesan nasaun vizinu, Australia ho Timor-Leste iha história ne’ebé maka naruk kona-ba seguransa nia no inklui mós seguransa fronteira ninia, kooperasaun ba malu hahu kedas iha segundu guerra mundial no kontinua to’o agora dadaun ne’e, hahu husi tinan 2005 Australia oferese ona asistensia tekniku ba fronteira Timor-Leste iha area, Ezaminasaun ba Dokumentus, Intelizensia Migrasaun, Kestaun Planeamentu Migrasaun nia Lei ba Migrasaun no treinamentu ba lingua, “haktuir Ambassador Australia.

5 4 3 2

Comments are closed.